Istanbul

Hommikul kella 7ks olin korralikult pika une juba ära maganud (9 tundi) ja päev võis alata. Sain odava hosteli kohta täitsa hästi süüa ... saiad kurgi ja tomatiga, tee ja helbed piimaga. Otsustasin kohe hommikul linna minna, kuniks veel liiga palav ei ole. Kuna mul kaarti ei olnud, siis jalutasin sisetunde järgi ... tunde käest petta ei saanud ja ära ei eksinud. Jalutasin alustuseks Taksimi väljaku juurest mäest allapoole, et liikuda jõe suunas, mis eraldab linna aasia ja euroopa osaks. Mina ööbisin aasia poolel siis. Jalutasin mööda väiksemaid tänavaid ... rõdud kaunistatud Türgi lippudega, kassid ja koerad puudevarjus magamas, kusehais iga teise nurga juures, ohtralt väikesi kohvikuid ja toidupoode, signaalitavad autod, prügi, omapärased majad jnejne. Kui lõpuks vee äärde jõudsin, oli jahutav tuul igati tervitatav. Otsest päikest küll ei olnud, aga +25 ja niiskus olid väsitavad. Algul oli mõte minna ajaloolist piirkonda vaatama, aga hoopis mõnusam oli istuda pingil, vaadata kalureid, nautida jahutavat tuult ja vaikselt kogu ümbrust nö seedida.
Mäe otsa tagasi kõndimine oli hoopis vaevalisem. Mägi oli päris kõrge ja liikusin suure tee servas. Jubedalt palju liiklust + soojus. Üks huvitav asi mis teel mäkke nägin ... nimelt  võis ühel hetkel selle tee servas umbes 200 meetri pikkusel alal näha, et kõik teeäärsed majad olid lagunenud ja maha jäetud ... mitte palju vanemad kui ülejäänud majad ja ainult esimene rida maju. Tundus veider alguses, aga siis oli näha juba suuri plakateid, mis andsid teada linna kavatsusest...nimelt tuleb sellest kunagi väga ilus jupike tänavast... veel kohvikuid ja poekesi ilusate fassaadidega majade esimestel korrustel.

Veel ei saa märkamata jätta, et iga teine on takso, mis signaalitamisega endast märku annab, iga kolmas inimene suitsetab, naiste näod on kaetud, kohvikutes töötavad mehed, poodides töötavad mehed, üldse on igalpool ainult mehed, palju juuakse teed.

Veetsin just tunnikese lennujaamas samades seistes, pool ajast check-in'i sabas ja siis sama palju passikontrollis. Ende järgmist lendu täpselt nii palju aega, et oma mõtted kirja panna. Blogi kirjutamine on enda jaoks ka päris hea tegevus ja pealegi nauditav.

See, et ma Istanbulis tervelt 24 tundi veetsin oli igati hea. Sain korralikult magada. Kui oleks kõik lennud järjest teinud, siis oleks suhteliselt läbi omadega.

Pilte lisan ilmselt lähipäevil.