Neljapäev ehk lihtsalt hea päev

Kuna ilm oli juba hommikul jahedam, siis tõotas tulla hea päev. Tööle jõudes ootas meid ees aga üllatus ... meie väärtuslik jahedas töötamise aega vähendati korraliku poole tunni võrra. Nimelt oli kastmissüsteem töös ja õunu sellel ajal harvendada ei saa. Mis seal ikka ... istusime ja lihtsalt ootasime see pool tundi kuni info lõpuks istanduse omanikuni jõudis ja ta midagi ette võttis. Lõpuks saime pihta hakata ja meie jaoks oli suhteliselt keskpärane päev...ilma poolest küll parem, aga mingit suurt lisaenergiat ka ei olnud. Tuim töötamine ja siis vahepeal päästvad puhkepausid. Pean tunnistama, et Pami seltskond mõjub väga positiivselt ... tema vahetu positiivsus ja sõbralikkus annavad palju energiat juurde. Usalduse tunne on tekkinud kiiresti. Tööpäeva lõpp tähendas minu ja Isabelli jaoks sellel korral ka ühe etapi lõppu ... nimelt lõpetasime oma töö esimeses istanduse osas ja homsest edasi uude osasse. Töö lõpp hakkab paistma, aga loodetavasti on seda ikka kuni jaanuari esimese nädalani.

Koju jõudes sõidutas PG ehk üks Peter meid linna, et saaksime pangas käia ja poes. Hea võimalus teda natukenegi tundma õppida, sest ta muidu nii hirmus vaikne inimene, et raske on üldse mingit infot kätte saada. Poes veetsime päris pikalt aega ... küll on vaja otsida tofut ja siis valida õlut ... raske elu ma ütlen :-) .

Päeva tipphetk oli minu jaoks aga Jeani nägemine poes. Jean on siis üks ämmaemand, kelle juures ma Hastingsisse jõudes ööbisin paar ööd ja kes meile meie praegust elukohta tutvustas. See oli nii tore äratundmine poes kui me üksteist nägime ... üks korralik kallistus, mida ma pole ammu saanud. Ajasime natuke juttu ... ta ikka tundis huvi, et kuidas töö on ja hostel. Sain teda rõõmustada ja öelda, et kõik on väga super :-) . Kusjuures just hommikul tööd tehes mõtlesin, et peaksin talle kirjutama õhtul. Igatahes leppisime kokku, et ma kirjutan talle ja siis saame veel millalgi kokku.

Meie lemmiksakslased Konrad ja Rick lahkuvad homme. Seega sõime kõik koos õhtust ja jõime ühe õlle. Ajasime juttu ja tunnistasime kõik, et kuidagi kurb on see lahkumine. Nii tore oli alati neid poisse hommikusöögi ajal köögis näha ja õhtul koos telekat vaadata. Noored poisid (19 kõigest) aga täitsa mõistlikud ja toredad. Näiteks nende toreduse kohta - hommikusöögist jäi neil üks pannkook järele ja selle sai isabell endale. Ma astusin just kööki ja nõudsin poisse tögades, et kus minu pannkook on. Õhtul siis poisid tegidki ainult ühe pannkoogi, et ma ka ikka saaks :-) . Nii armas nendest. Leppisime kokku, et kui me ühel hetkel lõunasaarel kohtume, siis teeme ühe suure pannkoogi peo ohtra nutella ja ananassiga :-) .