Viimased tööpäevad olid lühikesed ... küll ilma ja vähese töö tõttu. Hea, et esmaspäeval juba edasi liigun. Laupäeval viisin meie järelvaatajale, Patile, mälestuseks eewti lipuga pastaka ... läks õigesse kohta ... iga päev saab seda kasutada ja mind kui suurepärast õunaharvendajat meenutada :-) . Patiga oli alati naljakas ... leppisime kokku, et kui ma põhjasaarele tulen, siis näeme jälle. Kas siis kui ma Hastingsist niisama läbi sõidan või kui ma jälle tööd tahan. Pat, Ray ja istanduse omanikud olid minu tehtud tööga väga rahul ja andsid teada, et kui ma piirkonnas tagasi ja tööd otsin, siis pean neile ainult märku andma ja saame koostööd jätkata.
Laupäev oligi viimane tööpäev ja kohe eriti lühike ... töötasime ainult kuskil 3 tundi. Kuna saime nii kiirelt koju, siis läksime tüdrukutega linna ... kõigil oli vaja miskit soetada. Mina sain endale lõpuks kauaigatsetud magamiskoti. Nii korralikku magamiskotti pole mul enne olnud ... väga soe ja korralik. On küll mõõtmetelt natuke suurem, aga lõunasaarel läheb seda soojust vaja. Peale väsitavat ostlemist võtsime kala ja friikaid ... leidsime kodu lähedalt ühe rriti hea koha. See kala on lihtsalt sõltuvust tekitav. Kuna aga hotelis passida ei viitsinud, siis läksime J ja I'ga Cape Kidnappersi suunas J tuttavate juurde. Nautisime päikest, sööki, veini ja seltskonda ... ookean kõrval mühisemas. Pärast ägisesime, sest friikate kogusega siin juba tagasi ei hoita. Pikk jalutuskäik rannas oli igati mõistlik otsus ... vaatasime surfajaid ja unistasime, et kuidas meie ka kunagi nii oskame sõita :-) . Õhtul koju jõudes sai lendavat taldrikut loobitud ja naerdud nii palju, et mõnel jäi vaid natuke puudu, et püksid oleks märjaks saanud. Kuivade pükstega suundusime aga argentiinlaste poolt korraldatud grillpeole meie majja. Olime aga kogu mängust nii lõbusas tujus ja näod naeru täis, et teised arvasid, et me oleme suutnud ennast purju juua ... eieiei see oli puhas rõõm ja naer, mis meid selliseks tegi sellel korral.
Pühapäev oli viimane päev teistega koos hostelis veeta ... esmaspäeva hommikul läksid teised tööle. Sõime pikalt pannkooke ... sellel korral tegi Gunnar pannkooke ja seltskonnaks oli sellel korral lisaks meie tavapärasele veel paar prantslast. Tore ja pikk hommik. Kuna aga ilusat päikselist päeva ei tahtnud hostelis veeta, siis suundusime P ja G'ga randa. G sai surfata mitu tundi ja meie Pamiga veinipudeli lõppu nautida ja jutustada maast ja ilmast. Küll elust kodus, küll tehtud lollustest, tulevikumõtetest jnejne...laine on meil sama. Aeg lendas ja lõpuks oli kel märkamatult saanud nii palju, et aeg oli koju liikuda. Teised tahtsid kala ja friikaid jälle ... sõltuvus või mis :-) . Lisaks taheti õhtul lammast grillida ja selleks pidi aega varuma. Lõpuks lebotasimegi õhtul grilli ümber ja nautisime mõndade inimestega viimast õhtut koos.
Eco Lodge Pakowhai on üks imeline koht ... ilma selleta poleks ma neid inimesi sellises koosluses ja sellisel hetkel kohanud. Sügav kummardus Johnile ja ma lähen sinna veel tagasi :-)
No comments:
Post a Comment