Hüvasti Cromwell ja teretulemast Christchurhi

Viimane nädalavahetus Cromwellis oli vahva. Laupäeval läksime Magdalena ja Andrewga Marketa juurde grillpeole. Kohalikud armastavad grillpidusid ja Marketa oli tublisti vaeva näinud ... mida kõike ta süüa ei pakkunud. Jõime õlut, ajasime juttu ja nautisime toredat seltskonda. Koosviibimise lõppedes läksime M ja A-ga ühe töökaaslase Marki poole. Kuna meil oli plaanis järgmisel hommikul kalal minna, siis otsustasime varajasele hommikule panustades kõik tema juures ööbida. Ma magasin üle pika aja voodis ja see oli ootamatult ebamugav ... ei saanud kuidagi magama jääda ja pidevalt ärkasin üles. Etteruttavalt võin öelda, et järgmisel ööl jälle oma telgi ja magamiskotis magasin väga hästi:) 

Aga meie pühapäevahommikune kalalkäik algas korraliku hommikusöögiga. Kõhud olid küll eelmisest õhtust veel liiga täis, aga kuna Mark võttis enda ülesandeks hommikusöögi ja täitis seda väga põhjalikult. Sõime rohkem kui vaja oli ... nii paari päeva eest. Lõpuks saime liikvele ... ajasime ilmselt küll paljud inimesed oma koliseva kanuuga üles. Kalale läksime siis Dunstani järve põhja ossa, jõesuudmesse. Ajasime kanuu vette ja mahutasime ennat ka kuidagi sinna ära. 4 inimest ühes kanuus ... tehtav. Kuna meil oli ainult üks õng, siis kordamöödaseda hoidsime, aga ainult hoidmiseks see jäigi. Ei saanud mina oma esimest kala püütud. Hiljem proovisim ka kaldalt natuke aega ja üks kala oli meie lõunasöögilauale päris lähedal, aga pääses siiski vabadusse. Naasesime Marki juurde kalatult, aga õnnelikult. Siiski minu esimene kalalkäik vee peal :) Nautisime veel paar tundi imelist pühapäeva Marki terrassil.

Vahva nädalavahetus.

Teisipäeval oli Magdalena sünnipäev ja minu viimane päev Cromwellis. Ülemused olid ostnud ohtralt kooke, mida me pauside ajal heaga näost sisse ajasime. Viimased hetked tööl sõin aga isuga värske mett ... kuna sa veel seda niimoodi otse raami seest süüa saad, eks :)

Õhtul istusime Magdalena, Andrew ja Markiga maha ja tegime paar õlut. Juttu jagus pikemaks ja kogu minu asjad pakkimine lükkus sujuvalt hommikuks. Kes see õhtul pimedas ikka pakib,eks. 

Tegin ühe korraliku pange omale bussipiletit ostes. Nimelt olin oma mõtetes juba järgmises kuus ja kui tahtsin bussi peale minna, siis minu broneeringut bussijuhi andmete ei olnud. Minu broneeringut vaadates selgus, et olin ostnud endal pileti 27.03 ja mitte 27.02. Mida kuradit. Olin enda peale nii tige. Õnneks aga oli bussis veel ruumi ja ei pidanud Cromwelli jääma ... see oleks nii nukralt naljakas olnud. Bussisõit Cromwellist Chritchurchi kestis kokku 7 tundi ... minu kõige pikem bussisõit ma arvan. Esimene pool vinge ... mäed igalpool ja lihtsalt imesta peale igat kurvi, et kui imeline see loodus siin ikka on. Teine pool reisist aga oli mööda idarannikut, mis on lamelamelame. Linnad, millest läbi sõitsime olid Wanaka, Lake Pukaki (sealt avane imeline vaade Mount Cookile ... super), Fairlie, Geraldine ja veel mõned väiksemad. Lõpuks Christchurchi kohale jõudes oli jalad kanged, aga tuju hea ... lõpuks ometi saab jälle teel olla :)

Liz tuli mulle autoga vastu ja ma ei pidanud oma väga halvasti ja ebaühtlaselt pakitud kotiga pikka maad kõndima. Liz on siis ühe ämmaemanda tütar, kelle juures ma Aucklandis elasin mõned päevad. 

Õhtu veetsime majarahvaga (kokku 5 inimest) verandal istudes ja jutustades. Väga mõnus maja ja muidugi seltskond :)

Oma linnaskäigust ja jalutuskäigust mägedes kirjutan mõni teine kord. 

Aga mulle see linn meeldib ... jah, kesklinn on oma rusudes üpris nukker, aga ülejäänu on ilus. 

Merka jõuab homme hommikul ... jeejeejeee.