Mett ikka jagub ja Cromwelli aeg hakkab otsa saama

Olen nüüdseks juba kaks nädalat küünarnukini mees olnud :-) Paistab, et uuel nädalal olen siin veel mingid päevad paigal. Kui tööd jagub, siis miks mitte. Sain jooksmisega oma mõtted natuke rohkem paika ja naeratus nüüd pidevalt näol ja rahutus läinud. Tunnen, et kui jooksmas saan käia, siis saan siin veel natuke aega paigal ka olla :-) .

Mesilased on usinad ja tööd on palju. Praeguseks oleme firma enda meega juba lõpetanud ( neil on hetkel 3000 mesitaru lähiümbruse metsades ja aasadel laiali) ja töötame teiste mesinike meega edasi. Keegi ei tea kauaks tööd täpselt jagub.

Paljume siis mett ühe päeva jooksul raamidest kätte saame? Ühel päeval näiteks saime kokku 14 suurt tünni mett ... üks tünn 333 kg. Pole paha või mis :-) . Mõnel päeval rohkem, mõnel vähem, aga enamjaolt sellesse kanti tuleme alati.

Hakkasin jäle jooksmas käima. Liialt pikk vahe oli sisse tulnud ja ega see toitumine nüüd ka päris paigas siin ei ole. Esimene jooks oli puhas rõõm ... ei saagi aru, et miks ma nii pika vahe sisse jätsin. Tänaseks ka teine jooks tehtud. Alustan vaikselt ja rahulikult ... pool ajast kõnnin ja pool jooksen. Ei taha põlvele liiga teha ja eks füüsis pole see, mis eelmisel suvel. Tasa ja targu :-) . Aga rada, kus jooksin, on siit praegusest kodust kuskil kilomeeter mööda maanteed järveni ja siis mööda järvekallast. Jooksen kõrgel järvekaldal ning möödun kahest veiniistandusest, ümberringi on igalpool mäed. Ükskord peaks varavara hommikul minema ... siis on maastik eriti ilus. Jänesed kalpsavad üle tee ja linnud laulavad igalpool.

Reedel peale tööpäeva on siin kombeks kogu kollektiiviga kokku istuda ja paar jooki teha. Firma ostab kasti õlut ja kasti siidrit ning nii me siin jutustame ja lõõgastume peale rasket nädalat. Mulle see komme meeldib :-) . Sellel koosviibimisel sai paika pandud nädalavahetuse plaanid ... laupäeva pealelõunal Marketa juurde grillpeole ja pühapäeva hommikul Marki, Magdalena ja Ondrey'ga kalale. Tuleb vahva nädalavahetus.

Mul oli huvitav jutuajamine Marketaga. Marketa on üks tsehhi päritolu naine, kes nüüd oma perega siin Cromwellis elab ja juba 5 aastat on meega seotud olnud. Istusin aga mina oma telgis ees ja nautisin kerget pausi kui Marketa tuli juttu ajama. Rääkisime maast ja ilmast ... lõpuks jõudsime välja nö enda leidmise juurde. Ma siis tunnistasin talle, et ega mina näiteks veel ei tea, et kes ja mis ma olen. Selle peale ütles ta, et mul on vaja kedagi enda kõrvale, kes mind aitaks kõige sellega. Ma arvasin automaatselt, et ta räägib elukaaslasest vmt. Aga mida rohkem me rääkisime, seda selgemaks sai, et tema arvates on mul vaja kellegi suurema ja vägevama abi hoopis. Jeesus peaks nagu aitama mul ennast leida ... andke andeks, aga ma arvan, et nii see ei käi. Minu puhul vähemalt. Tundsin ennast jube ebamugavalt selles vestluses ... olime ainult kahekesi ja ma ei saanud lihtsalt püsti tõusta ja ära minna. Proovisin siis talle ikka rahulikult selgeks teha, et mina sellesse ei usu ja nii ongi. Küll ma sain näiteid jeesuse tegude kohta jnejne ... muutusin üha rahutumaks. Eriti just hetkedel kui minu selgitused minu vaadete ja uskumuste kohta nagu tühjusesse läksid. Mul ei ole midagi selle vastu, kui keegi jumalasse usub, aga mul on siiski õigus uskuda seda, mida ma õigeks pean. Loodan, et laupäevasel grillpeol see kõik jälle jutuks ei tule.

Magdalena ja Ondrej on siis minu töökaaslased ja naabrid. Olen siin nendega koos elanud nädala ja tore on. Mõlemad minust natuke nooremad ja pärit Prahast. Armas paar, kellega koos töötades kõik sujub ja pole mingeid probleeme. Väga abivalmid inimesed ja õhtuti on meil toredad jutuajamised kui vähegi energiat veel on.

Ahjaa kui kirsside korjamise ajal sai iga päev kirsse söödud, siis nüüd söön iga päev mett. No ma ei suuda sellele lihtsalt vastu panna. Iga päev on uue maitsega mesi ja sellest võimalusest tuleb ikka kõike võtta. Kus ja kuna ma jälle saan kärjemett otse raamist nii vabalt?

Usinad töömesilased tervitavad.

Ahjaa rendiauto on tripiks juba bronnitud ... ootan juba!