N-L ehk kuidas aeg lendab ja kirsid on peaaegu otsas

Kirsid hakkavad otsa saama. Täna, ehk siis laupäev 2. veebruar, oli meie viimane päev kirsse korjata. Võibolla saame uuel nädalal veel mingit järelkoristust teha ja ploome ja muid asju korjata, aga kirsi hooaeg on põhimõtteliselt läbi.

Eelmisel nädalal olime neljapäeva ja reede veel Mat' ja Wendy istanduses ja aitasime neile hooaega lõpetada. Jäänud olid ainult suured ja ploomisuuruseid kirsse täis puud. Super hea korjamine. Reedel kutsusid omanikud meid kõiki enda juude grillima. Käisime kodus ennast värskendamas ja siis peole. Mat ja Wendy kostitasid meid külma õllega ja erinevate snäkkidega ... muidugi grillitud vorstid ja röstsai. Veetsime väga mõnusad paar tundi nende ilusas aias lebotades ja jutustades. Rääkisime kohalike noortega meie riikide erinevustest ... vaheajad, maksud, laenud jnejne. Tuleb välja et neid erinevusi on nii palju ja mõned asjad, mis meile tunduvad täiesti normaalsed, tunduvad teistele jaburad või siis teeb neid kadedaks. Lõpuks olin ma peaaegu unne suikumas nende murul .. viimased päevad väsitasid mind tohutult. Wendy sõidutas meid koju ja otsejoones magama, sest järgmisel päeval tuli jälle tööle minna. Joomine ja autosõit pole ilmselgelt ka siin lubatud. Mat rääkis meile, et kui keegi sõidab grillpeolt koju isegi kerge joomega, siis politsei võib küsida, et kelle juurest ta sõitma hakkas ja lõpuks võib grilpeo peremees trahvi saada selle eest, et lasi oma külalise purjus peaga rooli. Et siis nö peo peremehe kohustus on veenduda, et keegi purjus peaga ei sõidaks. Igati mõistlik. Kuigi siin tundub ok olevat kui paar õlut jood ja siis rooli lähed.

Teiseks veebruariks olime me kirsirindel olnud juba 15 päeva järjest. Minu nö murdepunkt oli vist viimasel teisipäeval. Olin lihtsalt täiesti läbi omadega. Peale tööd ei suutnud isegi kellegagi rääkida .. lihtsalt füüsiliselt ei suutnud. Siis avastasin enda jaoks järve ääres ühe rahuliku koha. Olen seal oma viimased pealelõunad veetnud. Tavaliselt lõpetame tööpäeva kella poole kolme ajal, siis koju pesema ja kiirelt miskit sööki. Seejärel pakin tavaliselt oma asjad ja lähen oma aega nautima. Esimesel õhtul oli natuke naljakas, sest olin nii väsinud ja kontrast hosteli elu ja järveäärse koha vahel oli lihtsalt nii suur. Lugesin raamatut, kuulasin muusikat ja lamasin niisama. Lihtsalt nii rahustav. Kuna ma olen jälle inglise keelest nii väsinud, siis kuulasin eestikeelset muusikat (Poku ja Lenna näiteks). Veetsin lõpuks kuskil neli tundi järve ääres ja siis otejoones koju magama. Kella 8 ringis voodisse minek on endiselt teemas. Viimased õhtud on ka Andy minuga ühinenud. Tema seltskond on kuidagu eriti rõõmustav ja rahustav peale tööpäeva. Oleme hakanud üksteise seltskonda tõsiselt nautima.

Viimased päevad kirsse korjata oli aga paras nuhtlus. Juba suht siiber nendest, aga hea raha.

Kuna tundub, et jääme siia Cromwelli natuke pikemaks siis ehk kirjutan mind ümbritsevate inimeste kohta ka.

See oli aga üle pika aja lühik postitus teile ... olen ikka elus ja õnnelik. Endiselt ülimalt rahul, et siia tulin :-)
Seiklus iga päev

Kuna homme on üle pika aja vaba päev, siis ehk suudan ennast kokku võtta ja ühe sisutihedama postituse kirjutada :-)