Selleks, et midagi saavutada peaks oma mugavustsoonist väljuma. Vat just seda ma peangi tegema. Hetkel on elu kuidagi liiga ühe joone peal ... mitte, et ma nüüd ootaks, et midagi halba juhtuks, aga miskid väiksed sakid peaksid ikka sees olema. Ja just sellepärast ma ei tahagi ootama jääda, et millal keegi või miski mind minu mugavustsoonist välja viib ... ma teen seda ise. Hetkel on alla kahe kuu aega minu Eestist lahkumiseni. Piisavalt pikk aeg, et kergelt üle mõelda ... kas ma ikka leian piisavalt kiirelt tööd ning saan nii palju kõrvale panna, et ringi trippida. Olen 100 % kindel, et ma saan hakkama ... aga just see seisund, et olukord pole etteaimatav ning asja saan suunata mina ise ... see on minu jaoks just see, mida mul praegu vaja on. Kas ma saaks ka seda Eestis teha? Hetkel tundub, et mitte ... kõik on kuidagi nii tuttav ja etteaimatav.
Aega on küll veel piisavalt palju, aga iga õhtu lükkub mu uinumine aina edasi, sest mõtted on aina mineku peal. Tahaks juba asju pakkida, iga lennuk taevas tekitab mingi tunde minus.
Palun tagantjärgi vabandust pere ja sõprade käest, kes on pidanud minu pidevat juttu UM kohta kuulama. Usun, et seda võis ühel hetkel liiga palju olla :)
No comments:
Post a Comment