11/12/12

Esmaspäev ehk kuidas ma Waiariki hostelisse kolisin

Hommikul bronnisin endale koha Hells Gate' külastamiseks. Hells Gate on Rotorua lähedal asuv geotermiline ala, mille suurus kuskil 10 hektarit. Saan seal väikese ekskursiooni ja siis mudavanni minna :-). Ootan juba. Minek on kolmapäeval muidu. Ma pole kunagi mudavannis käinud niiet minu jaoks täiesti uus kogemus.

Päeva põhisündmus oli aga uude kohta liikumine. Sain tänasest kaheks nädalaks päris oma toa :-). Aknaga ja puha. Kohale jõudes pakkisin oma asjad kohe kotist välja ja riiulitesse. Polnud saanud seda juba viimased kaks nädalat teha. Olin ennast sisse seadnud ja siis vaatasime Rose'ga üle nimekirja minu tööülesannetest...tegelikult kõige lihtsam koristamine, mis võtab maksimaalselt kolm tundi aega, aga ilmselt ikkagi vähem. Koristamine igal õhtul alates kella poole üheksast, mis sobib mulle suurepäraselt. Saan terve päeva ringi vaadata ja õhtul tööd teha + ei pea hommikul kindlasti vara ärkama. Varsti liigungi oma toast alla, et asjaga pihta hakata. Hostel on iseenesest vaikne ja enam elanikke on siin kas õpilased teistest riikidest või UM teistest linnadest. On ka inimesi, kes näiteks ajutiselt Rotoruas töötavad. Seljakotirändureid väga ei ole. Seega on siin puhtam ja rahulikum kui tavalises hostelis, mis mulle sobib. Lisaks sellel, et paari tunni töötamise eest saan oma toa, saan ka minna tasuta väljasõitudele. Näiteks teisipäeval lähen koos ühe india tüdruku, Rashmikaga, seiklusrajale. See toimub kuskil metsas ning rada on enamjaolt 22 meetri kõrgusel ning hõlmab endas ka näiteks 220 meetri pikkust trossi küljes liuglemist. Aga sellest kõigest juba homme õhtul :-) . Rose ütles, et ta proovib meid ka Maori külla saada ning raftingule. Eks näis. Aga miks me seda kõike tasuta saame? Nimelt kuna Rashmika töötab siin nagu Rose' abiline vms, siis peaks ta võimalikult palju atraktsioone ise läbi proovima, et ta oskaks turistidele soovitada. Ma saabusin aga nii õigel ajal, et saan ka sellest osa...Rose arvas, et kahekesi on ikka vahvam :-) . Pealegi tundub Rashmika väga tore inimene. Hosteli pidaja Rose tundub nagu siinse maja ema olevat. Teab kõigi kohta kõike ja tunneb siirast huvi, et kuidas kellelgi näiteks eksamil või töövestlusel läks. Väga hubane õhkkond igatahes.

Käisin poes ja ostsin endale varuga süüa ... kõige parem ost oli pakk kaerahelbeid :-) . Saab hommikul kõhu hästi ja ei pea saia sööma. Hinnad on tõesti umbes nagu Eestis. Seejärel sain lõpuks pesu pesta ... musta pesu koguneb üksi reisides üllatavalt vähe.

Võtsin ette ka pikema jalutuskäigu. See väävli lõhn mõjub mulle veidralt või see ainult tundub mulle nii. Iga kord kui järvele lähenen, siis lähevad silmad märjaks ja nina tatiseks ning ilge väsimus tuleb peale. Aga jalutasin ikka. Loodus on siin ju imeline ja meenutab üllatavalt tihti kodumaa loodust. Viimane on ilmselt rohkem põhja saare värk. Lõpuks jalutasin ka läbi eeslinnas olevate elamurajoonide. Puhas ja korras on siin kõik. Jõudsin koju tagasi täpselt enne suure vihma algust. Jah, ilm pidi see nädal pilvisem ja vihmasem olema. Aga õhk on värske :-)

Muide siin on nii tore, kuidas inimesed tänaval otsa vaatavad, naeratavad ja teretavad. Pm kõik teevad seda...ainult turistid omavahel vist mitte. Tihtipeale näiteks pargis teretad kedagi ja sellest areneb edasi väike vestlus tüüpiliste küsimustega nagu näiteks "Kust sa pärit oled?" Või et "Kas sa oled Saksamaalt pärit?". Viimane on muide tüüpiline arvamus.

No comments:

Post a Comment