11/11/12

Pühapäev ehk munahais läheb tugevamaks

Täna ärkasin hommikul paar korda mingi ärevustunde pärast üles. Siis aga mõtlesin, et ootoot ma olen siin ju ühe öö veel :-)  vat mis hetki see hostelites elamine tekitab. Sellel on nii palju erinevaid positiivseid ja negatiivseid külgi...pigem ikka tore viis, kuidas reisi ajal elada. Ilmselt kuni mingi hetkeni, sest igal asjal on ikka oma piir.

Sain rahulikult hommikust süüa ja oma päevaplaani välja mõelda. Otsustasin Rotorua muuseumissse minna ja siis hiljem mööda järve äärt jalutada. Nii pikka muuseumikülastust pole mul vist kunagi olnud. No ok, Louvre Pariisis võib olla, aga seda ma ei nautinud tollal nii väga kui tänast muuseumikülastust. Jõudsin natuke enne giidi poolt antud tuuri algust kohale. Vaatasin natuke ringi ja siis oligi käes aeg, et tuuriga alustada. Tuli välja, et olin ainult mina, seega sain privaatekskursiooni :-) Minu giid oli üks väga tore maori naisterahvas nimega Wiki, kelle vanus võis olla kuskil 70 ringis. Meil jutt klappis ja 1,5 tunnine ekskursioon oli väga huvitav ja nauditav. See, kuidas ta kogu teksti edasi andis ... mitte kuivalt ja igavalt vaid parasjagu huvitavaid ja naljakaid asju sisse põimides. Maori kultuuri tutvustava osa juures rääkis ta ka seda, et kus tema esivanemad U-M mandrile tulid ja kuhu edasi liikusid, et oma küla rajada. Maori kultuuri kohta olekski võinud talt küsimusi küsima jääda, aga ma sain niigi pika ekskursiooni :-) . Kui teil huvi on, siis uurige internetist järgi...tasub uurimist. Minule jättis see muuseumi osa väga hea mulje. Muidugi ka ülejäänud osa majast oli väga huvitav. Küll on hoone olnud spa, küll haigla, hetkel muuseum ning ühel hetkel isegi ööklubi. Viimane siis perioodil kui teise maailmasõja ajal enam turiste siia mudaravile ei tulnud...kuidagi oli vaja maja käigus hoida. Ka Wiki käis seal klubis...ütles, et oli vahva olnud :-) . Kuna aga maja keldris olid mudavannid ja maa sisemusest imbus pinnale ka muud siinsele pinnasele omast, siis oli hoones spetsiifiline lõhn. Kuigi ruumide ventileerimisele oli juba ehituse ajal mõeldud. Muuseumihoone on muide ehitatud saksa arhitektuuri stiilis, kohalikust materjalist ja inglise tööjõu abiga. Oehh seal oli veel nii palju asju, aga ei hakka ma seda kõike teile siia kirjutama...kui tulete, siis saate ise uudistada ;) Üks väike asi veel siiski....seal oli ka ühes väikses kinosaalis lühifilm antud piirkonna nö asustamise ja ajaloo kohta. Film sisaldas ka lühiajalist maavärinat...väga huvitav.

Väike lõuna hostelis ja siis jalutama. Nö kergeid matkaradasid on siin mitmeid, hakkasin aga otsast peale. Jalutasin Rotorua järve äärde ja kallast mööda edasi. Mustad luiged, kajakad ja veel paljupalju linde...ehk peaks mingile linnuvaatlus retkele ka minema ikka. Lähinädalatel tahan minna mudavannidesse ja maoori külla. Ootan juba mõlemat suure huviga. Aga tänane jalutuskäik oli vahva...seda sama rada jätkan lähipäevil, sest ühel hetkel tundsin, et olen lihtsalt nii väsinud. Liikusin hostelisse ja lubasin endale pika ja rahuliku  õhtu hostelis. Laadisin pildid üles ja lebotasin teleka ees. Vahelduseks päris mõnus.

Esmaspäevast siis uues kohas.

1 comment:

  1. Mina olen ka muuseumide nohik, käin igas riigis, kuhu satun. Kindlasti on veel eriti lahe, kui professionaal vabalt ja mõnusalt selle edasi suudab anda.

    ReplyDelete