11/16/12

Neljapäev ehk kuidas ma esimest korda päris maavärinat tundsin

Hommik oli rahulik, aga vihmane. Selline suht uimane päev tegelikult. Tundsin, et üks rahulik lebotamise päev kulub mulle marjaks ära küll. Käisin raamatukogus lugemas...raamatukogud on siin kiivide juures kuidagi eriti mõnusad. Istu kus tahad, söö mis tahad ja lihtsalt ole nagu tahad. Ilmselt veedan ma seal veelgi mõne vihmase päeva. Pikemad jalutuskäigud lähedalasuvasse metsa jätan ilmselt tulevaks nädalaks ...olen ma siin ju ilmselt kuni 26. novembrini.

Päris pikalt veetsin aega ka töökuulutusi otsides ja cv'd laiali saates. Ütleme nii, et istanduste kohta hakkab juba rohkem infot liikuma ;) Ma ikka tahaks istanduses töötada mitte kuskil kohvikus või kontoris. Aga tulrb mis tuleb ... olen kõigele avatud. Täna jõudis minuni mingi meelerahu ... isegi koristasin naeratus näol. Vahva.

Aga nüüd siis maavärinast :-) . Istusin mina rahulikult esimesel korrusel puhkeruumis ja ootasin, et Rashmika ennast turule minekuks valmis paneks. Ajasin seal india tüüpidega juttu ja järsku sekundi jooksul kõik värises. Mitte hullusti... selles mõttes, et klaasid jäid ikka riiulitele ja inimesed pikali ei kukkunud, aga kohe kindlasti tundsid seda kõik. Ma alguses mõtlesin, et see oli mingi suur veoauto, mis mööda sõitis, aga ei. Rose tuli suur naeratus näol puhkeruumis ja teatas meile, et see oli maavärin :-) . See jõudis ilmselgelt ka Rotorua uudistesse. Ajalehe andmetel oli selle maavärina tugevuseks 2,4 ja see oli 9 km sügavusel maa sees ning Rotoruast tegelikult 5 km eemal. Aga oli meil siin päris korralikult tunda. Päris huvitav kogemus igatahes :-) . Pärast kui süüa tegin, siis Rose tuli ja rääkis, et mida teha tuleb kui peaks mõni suurem ja pikem värin tulema. Tuleb voodi või laua alla ronida ja seal püsida kuni järgi jääb. Küll aga andis ta meile turvatunnet infoga, et meie maja on spets konstruktsiooniga ja selliste väikesfe värinate korral ei juhtu midagi.

Rotorua elust veel nii palju, et arvestades kogu keemiat, mis siin lendleb, siis autod ja rattad kipuvad kiirelt roostetama ning igasuguse tehnika eluiga on palju lühem kui mujal. Näiteks Hells Gate's olevad puidust piirded vahetatakse välja umbes iga 3 aasta tagant...puit muutub lihtsalt pulbriks ja muidugi ei jää ka naeltest midagi alles. Ka on tänavatel näha, kuidas maaalune elu tahab kohati kivide vahelt läbi tungida. Pole harvad ka juhtumid, kus hommikul ärkad üles ja tagaaias on suur auk...ikka juhtub. Kõiki asjaolusi arvesse võttes pööratakse suurt tähelepanu ka avalike teede korrasolekule. Neil on spetsiaalsed röntgeni masinad, millega linna tänavad läbi vaadatakse, et kuskil mingit üllatust ei oleks. Küll aga ei tea ma, et mis nad teevad kui mõni kuumaveeallikas otsustab keset peatänavat tekkida näiteks. Killustikuga sa seda ju ei täida ometi.

Muide india tegelaste aktsendiga hakkan juba ära harjuma. Nad räägivad küll kõik nagu Apu Simpsonite multikast, aga sellest on võimalik ühel hetkel aru saada. Küll aga on siin mõned, kes väga püüdlikult prooivad minuga suhelda, aga mul on tükk tegemist et nendes aru saada. Annan enast parima igatahes :-)

No comments:

Post a Comment