Neljapäeva hommikul tõi Jean mu Napieri ära. Sõitsime veel linnas ringi ja ta tutvustas mulle natuke ümbrust. Kohti oli nii palju, et raske oli neid kõiki meelde jätta. Kuna aga mina jõudsin linna kella 10 ajal ja Isabell pidi saabuma alles 1 ajal, siis tegin aega parajaks kohvi ja internetti nautides ja seejärel rannas lebotades. Rannas lebotamine kujutas endast tegelikult istandustesse helistamist. Helistasin kuskil kümnesse erinevasse kohta ... mitmele pidin teate kõneposti jätma ja paar tükki ütlesid, et helistaksin neile nädala pärast tagasi. Üks õlekõrs meil on ja nad peaksid reedel kinnitama, et mis saama hakkab. Niiet pöidlad pihku :-) . Farmerid ütlesid, et nad ise ka ootavad juba pikkisilmi, et töö hakkaks. Nimelt on ilm sellel aastal natuke jahedam ... või no jahe periood on kauem kestnud kui muidu ja sellepärast ka viljad pole veel nii kaugel, et saaks töötada nende kallal. Igatahes kõigi ootused on kõrgel.
Nautisin randa ja vaatasin kuidas kruiisilaeva turistid mööda linna ringi tuhisesid ja oma viimaseid suveniiri oste tegid, et siis laevale tagasi minna. Nii hea, et mul on aega kulgeda ... ei pea kuskile tormama. Lõpuks sain Isabelliga kokku. Tema on siis üks saksa tüdruk, kellega ma Taurangas kohtusin. Ta veetis paar nädalat Gisborne' lähedal farmis ja nüüd liigume koos edasi ... ta tahab ka kuskil istanduses tööd proovida ja vahelduseks on päris hea kellegagi koos trippida. Me ikka loodame, et saame kuskil pikemalt peatuda ja koos süüa teha ... tuleb odavam ja saab rohkem erinevaid asju proovida. Tegime aega parajaks ja rääkisime oma tegemistest viimasel kahel nädalal. Mõlemal oli päris palju rääkida ja meie taaskohtumine oli väga lihtne ja mõnus. Nagu oleks vana sõbraga kokku saanud. Kuna meie ööbimine järgnevaks kaheks ööks on couchsurfingu kaudu, siis ei pidanud kuskil hosteli eest maksma ... juhuu :-) . Kuna aga meie võõrustajad olid muude asjadega hõivatud, siis chillisime veel linnas ja kella 5ks suundusime Neili ja tema tüdruksõbra Kristina juurde. Elavad nad mäe otsas ja me tulime muidugi kõige raskemat teed mööda oma raskete kottidega. No see tõus oli umbes nagu tõus Toomemäele ülikooli tagant :-) . Päris vahva trenn igatahes. Aga lõpuks jõudsime kohale. Neil on kiwi ja Kristina on tema sakslannast tüdruksõber. Kuna nad kolivad siit imelise vaatega korterist tuleval nädalal välja, siis on korter mõnusalt tühi ja on vaid kõige elementaarsemad asjad. Lisaks on neil veel külas paar sõpra. Mirjam oma itaallasest abikaasaga ... ülimalt mõnusad hipid. Õhkkond on siin eriti chill...hea vaheldus tavalisele hosteli elule :-) . Läksime Isabelliga veel väikesele jalutuskäigule sadamasse ja nautisime päikest. Tagasi jõudes tegime ettevalmistusi õhtusöögiks ... nimelt oli neil hunnik juurvilju, mille keerasime kõik üheks supiks kokku ... lisaks veel palju vürtse ja see kõik oli imehea. Veel enne kui supp päris valmis sai käisime poes veini ja saia järel ning korjasime kesklinnast pealt veel ühe couchsurferi :-) . Veel üks saksa tüdruk ... Cora. Niiet meid on siin hetkel kokku 7 ja mingi reedel pidi vist veel üks inimene tulema :-) . Saab vahva olema.
Kui olime tagasi jõudnud, siis oli supp valmis ja istusime kõik lauda ... kuna neil on kolimine käsil, siis lähenesime loominguliselt ning sõime suppi kruusidest ja mõõduanumatest ning mõned kasutasid supi manustamiseks kahvleid. Kõrvale hea vein ja naer. Väga mõnus õhtu :-) . Kuna aga ma olin nii väsinud, siis liikusin suhteliselt varakult magama ära ... inimesed on siin nii chillid, et pole vaja põdeda, et oled külas ja siis lähed nii vara magama ... vahet pole ju.
Tore päev taaskohtumise ja uute kohtumistega :-) nii see rändamine ju käibki.
No comments:
Post a Comment