Hommikul sai mõnusalt pikalt ja rahulikult magada. Meie seitsmeliikmeline kamp kulges vaikselt ... mina, Isabell, meie võõrustajad Neil ja Kristina, nende sõbrad Miriam ja Drugo nin veel üks rändur Cora. Meid oli küll palju ja kõik oli mõnus ja rahulik. Ei olnud piinlike vaikushetki ja üldse väga chill. Tegime hommikuks kaerahelbeputru õuntega ja nautisime seda rõdul, millelt avanes imeline vaade merele. Mõtlesime, et võtame rahuliku päeva ja ei võta midagi suurt ette. Rahulikust hommikusöögist sai vaikselt lõunasöök. Cora tegi meile kõigile suuri pannkooke, mis olid täidetud banaanide ja nutella kreemiga ning peale vahukoort ka veel. Super ... nii hea, et ühest sai kaks ja lõunasöök kestis lõpuks kaks tundi.
>
> Vahepeal täienes meie väike pere veel ühe inimese võrra. Nimelt tuli veel üks rändur couchsurfingu kaudu...Kate ameerikast.
>
> Neil pakkus välja mõtte, et läheks ühte koske vaatama ... hetkega olid kõik nõus ja nii me kahe autoga teele asusime. Saime teel sinna korraliku vihma osaliseks, aga kuna siin ei sa ilma ennustada, siis liikusime ikka edasi. Lõpuks jõudsime koos päikesepaistega kose juurde. Kõik peale minum Cora ja Drugo hüppasid kalju otsast alla. Oleks ju võinud ka, eks, aga no minu jaoks oli vesi ikka liiga külm. Isegi pusa seljas ja mul oli jahe. Mulle piisas teiste hüpete vaatamisest ka :-) .
>
> Seejärel läksime ühe kõrge mäe tippu, kust avanes 360° vaade kogu ümbruskonnale. Lihtsalt S U P E R. Tuul oli nii tugev, et kohati oli raskusi enda püstihoidmisega ja tuul võttis hingest kinni. Mäe otsast oli ka hea vaadata, kuidas matkarajad nagu ussid mööda mäekülgi üha üles ja üles ronisid. Kui saame siia lähedusse pikemalt jääda, siis tahan mõned need rajad kindlasti läbi kõndida.
>
> Koju jõudes olid kõik nii väsinud ja näljased, et suutsime ainult lebotamisele ja söömisele mõelda. Ja mõeldud, tehtud. Meie itaallasest kokk Drugo tegi meile riisi ja aedviljapada...kõrvale Kristina tehtud kuklid erinevate ürtidega ja minu poolt küps ja väga hea avokaado. Taaskord oli söök nii hea, et toas oli täielik vaikus ... kõik nautisid täiel rinnal. Õhtu kujunes teistel lauamängude ja õlle seltsis, aga ma olin kuidagi nii väsinud, et suundusin lugema ja magama.
>
> Uus avastus minu jaoks ... wasabi pähklid. Nii teravad, et silmad lähevad märjaks ja ninas hakkab tulitama, aga järelmaitse on nii hea, et sööd neid muudkui edasi :-)
>
> Vahepeal täienes meie väike pere veel ühe inimese võrra. Nimelt tuli veel üks rändur couchsurfingu kaudu...Kate ameerikast.
>
> Neil pakkus välja mõtte, et läheks ühte koske vaatama ... hetkega olid kõik nõus ja nii me kahe autoga teele asusime. Saime teel sinna korraliku vihma osaliseks, aga kuna siin ei sa ilma ennustada, siis liikusime ikka edasi. Lõpuks jõudsime koos päikesepaistega kose juurde. Kõik peale minum Cora ja Drugo hüppasid kalju otsast alla. Oleks ju võinud ka, eks, aga no minu jaoks oli vesi ikka liiga külm. Isegi pusa seljas ja mul oli jahe. Mulle piisas teiste hüpete vaatamisest ka :-) .
>
> Seejärel läksime ühe kõrge mäe tippu, kust avanes 360° vaade kogu ümbruskonnale. Lihtsalt S U P E R. Tuul oli nii tugev, et kohati oli raskusi enda püstihoidmisega ja tuul võttis hingest kinni. Mäe otsast oli ka hea vaadata, kuidas matkarajad nagu ussid mööda mäekülgi üha üles ja üles ronisid. Kui saame siia lähedusse pikemalt jääda, siis tahan mõned need rajad kindlasti läbi kõndida.
>
> Koju jõudes olid kõik nii väsinud ja näljased, et suutsime ainult lebotamisele ja söömisele mõelda. Ja mõeldud, tehtud. Meie itaallasest kokk Drugo tegi meile riisi ja aedviljapada...kõrvale Kristina tehtud kuklid erinevate ürtidega ja minu poolt küps ja väga hea avokaado. Taaskord oli söök nii hea, et toas oli täielik vaikus ... kõik nautisid täiel rinnal. Õhtu kujunes teistel lauamängude ja õlle seltsis, aga ma olin kuidagi nii väsinud, et suundusin lugema ja magama.
>
> Uus avastus minu jaoks ... wasabi pähklid. Nii teravad, et silmad lähevad märjaks ja ninas hakkab tulitama, aga järelmaitse on nii hea, et sööd neid muudkui edasi :-)
No comments:
Post a Comment