Päike paistab ja tuul möllab

Ilm on ... segane. Aknast vaadates tunbub eriti mõnus, kui aga välja lähed, siis tahab tuul su pikali ajada. Robin ütles, et ega tänane tuul just tavaline ei ole Aucklandi kohta. Ma isegi ei oska öelda, kui suur see tuul tegelikult oli, aga no ... ah saate aru küüll :-) . Kui aga kuskil tuulevaikses kohas olla, siis hakkab jälle palav ... sa siis aru, mida selga panna. Segane.

Eile pakkus Robin välja, et läheme väikesele tripile Aucklandi ümbrust uurima ja võtame Robini isa ka kaasa. Siis aga selgus, et Robin ise pidi hommikuses vahetuses olema ja Lucien tuli teda tripile asendama. Kella 11 ajal sõitsime kodus välja ja kõigepealt võtsime peale Robini isa. Väga tore inimene muide. Esiteks võtsime suuna Mission Bay peale. Imeilus piirkond, kus on km viisi kergliikusradasid mööda rannajoont, kohvikud ja restoranid, pargid ja ilusad majad, millel veelgi ilusamad vaated. Nö poolsaare tipus tegime peatuse, kust avanes suurepärane vaade Aucklandi linnale ühes suunas ja teises suunas lähedalasuvatele saartele. Kuna päike ikkagi paistis, siis isegi ei hoolinud väga sellest tuulest, mis möllas. Edasi võtsime suuna Devonporti peale, mis on pm Aucklandi kesklinnast otse üle lahe...selline pisike poolsaar, mille tipus taaskord vana vulkaan. Sattusime kergesse liiklusummikusse ja kuna Lucien pidi tööle minema, siis me tegelikult Devonportis ühtegi peatust ei teinudki. Sain esimese pilgu heita sellele ilusale kohale...sinna tahan ka kindlasti tagasi minna kunagi. Koht meenutas sellist rahulikku ja hubast suvituspiirkonda, kus tahaks oma vanaduspõlve veeta...no umbes nagu Haapsalu meil. Vanad puumajad, ilusad aiad ja kenad tänavad. Järgmisel korral lähen sinna praamiga ja rendin ratta kuskilt.

Muide hommikul veel sain paika oma lähiaja plaanid. Nimelt helistasin ühte Tauranga hostelisse, kelle kaudu on võimalik ka tööd leida. Tegelt helistasin kahte. Esimene oli täis bronnitud ja neil ei olnud ka tööd pakkuda. Teises aga sain info, et nädala algusest on istanduses tööd ja tubades on ruumi ka. Tegin kiirelt bronneringu ja ostsin bussipileti Auckland-Tauranga. Mõnus kergendus oli kui asjad bronnitud sain.

Igatahes...kodus kerge eine ja siis jalutama. Ei viitsinud kohe üldse lihtsalt toas passida, tean et oleksin siis netis lihtsalt aega kulutanud. Pakkisin oma tavapärased asjad kaasa ja hakkasin sihitult jalutama. Lõppes see sellega, et jõudsin kuskile tööstusangaride vahele ja sealt väljasaamiseks kulus omajagu aega. Lõpuks muutus see juba tüütuks. Koju jõudsin pale kahte tundi. Robin ja George olid kodus ja kui Robin kuulis, et me ei käinud kuskil söömas, siis oli ka plaan tehtud. Läksime Mission Bayle fish and chipse sööma. Minu esimesed fish and chipsid muide. Käisime ühes korduvalt järgi proovitud kohas, mis on aastakümneid juba rannajoone ääres toiminud. Söök oli super ja seltskond ka muidugi. Rääkisime maast ja ilmast ja Robin muretses, et kas mul on ikka kõik olemas kui ma Taurangasse sõidan.