Otsustasin hommikul pikemale jalutuskäigule minna, olenemata ilmast. Pealegi pole halba ilma vaid on vale riietus. Hetkel kui ennast minekule seadsin oli kergelt pilves, natuke oli isegi päikest näha ning tuul oli mõõdukas. Panin pusa peale ja korras. Otsustasin ühe matkaraja kasuks, milleni polnud veel jõudnud. Rajale saamiseks tuli läbi linna kuskil 45 minti jalutada ... selliste jalutuskäikude vastu pole mul tavaliselt midagi ... saabki vaadata, et kuidas erinevad linnaosad välja näevad. Matkarada oli mõeldud pm kuskil 3 tunniga läbida. Mulle aga tundus rada juba algusest peale kahtlane. Olgu, lookles rada mööda väikse oja kallast, mille vesi oli puhas ja nii, aga samas lookles rada ka eeslinna majade aedade vahel. See viimane ei meeldinud mulle just selle tõttu, et mul oli pidevalt tunne nagu ma hiiliks inimeste tagaaedades. Mööda linnatänavaid kõndida on üks asi, aga kui keegi jalutab su aia tagant servast mööda, siis on kuidagi teistmoodi. Nagu tungiks liiga lähedale eraellu. Ühel hetkel otsustas vesi taevast alla tulla ja ikka korralikult. Õnneks sain ühe suurema puu alla varju minna ja suurema saju ajal seal kuivas olla. Kuna aga tuul ka tõusis, siis hakkas mul kiiresti jahe. Otsustasin, et see veider rada jääb mul läbimata. Tundus parem koju sooja minna kui et märjana edasi jalutada. Haigeks pole küll vaja jääda ju. Koju jõudes läks muidugi ilm paremaks ... lugesin oma toas raamatut ja peletasin külma ära.
Enne õhtusööki otsustasin veel järve äärde minna. Rotorua järv on kuidagi eriti mõnus...mulle kohe meeldib selle kaldal istuda ja lugeda või niisama olla. Taaskord hakkas vihma sadama ning seadsin sammud kodu poole. Eks oli aeg ka tegelikult...Rose'l tuli hea mõte teha koos õhtusööki. Pm oli teemaks mehhiko köök, kuna meil on siin üks poiss Mehhikost, kes ei oska kohe üldse süüa teha ja Rose'l on temast kahju :-) . James on poisi nimi, kui ma nüüd ei eksi jälle. Igaüks tegi midagi...Rose tortilla möksi (oad, tomatid jmt), Rashmika tegi salsa kastme ja siis veel mingi avokaado kastme, Sandeep (Rashmika sõbranna ja toakaaslane) tegi riisi, mina tegi hüpersuper mehhikopärase sooja kanasalati :-) . Ja James tõi paki krõpse :-) . Igatahes süüa oli meie viie jaoks ilmselgelt palju ja kui lauda istusime siis oli pikalt vaikus. Kõik nautisid sööki nii väga, et rääkimiseks polnud nagu aegagi. Kõik maitses imehea. Muidugi koos kokkamine köögis oli ka elamus. Ajasime juttu ja kirusime ennast...keegi polnud mõelnud ei veini ega õlle peale. Selle terava toidu oleks tahtnud küll ühe külma õllega alla loputada.
Pildid ka meie õhtusöögist. Lisasin küll kaks pilti siia, aga pole päris kindel, et kas need siia ilmusid...lõustaraamatusse panin ka.
Tööotsingust nii palju, et veetsin täna päris pikalt aega ka internetis cv'c laiali saates. Kuskil ikka näkkab :-) . Suundun tuleval nädalal ilmselt Napieri ja siis vaatab edasi. Pean ütlema, et nädal aega samas kohas olles jõuab juba tekkida teatav rahutus ... et peaks nagu edasi liikuma :-) . Aga kohal olla on ka vahva ... mulle sobib kõik.
Esmaspäeva õhtul aga maoori külla ... saame külas ringi vaadata, kontserti nautida ja lõpetuseks suurest pidusöögist osa. Ooooo kuidas ma seda juba ootan. Olen selle õhtusöögi kohta palju head kuulnud. Proovin pilte teha ikka ja kiirelt üles laadida. Ühel hetkel ehk peaksin ka pildialbumis hakkama piltidele pealkirjasid andma? Kas teie kui vaatajad ja lugejad tunnete sellest puudust?
No comments:
Post a Comment