Istun hetkel ühes Tauranga vahvas kohvikus. Pidin oma hostelist lahkuma, aga bussi väljumiseni on veel aega. Leidsin hubase koha, Kuskil on mõistlik internet isegi. Olen kätte saanud esimesed õnnitlused teiselt poolt maakera ... aitäh :-)
Mõtlesin siis, et vaatan arvustusi selle hosteli kohta, kuhu ma mõne tunni pärast lähen :D no minge metsa ... tripadvisoris on see koht ainult negatiivseid kommentaare saanud ja need on ikka väga negatiivsed olnud. Aga mind ajas see täna kuidagi muigama. No kui on sitane, siis on sitane ... kõige olulisem on ju tegelikult, et millised on inimesed. Nagu ikka ... pole mõtet pikemaid plaane teha. Vb olen seal ühe öö ja siis liigun edasi? Või on seal hoopis nii tore, et jään nädalaks :D. Pean teile ütlema, et mulle pigem meeldib, et mul on mingi kindel plaan või kui mitte väga kindel, siis vähemalt mingigi plaan. Saan siin koraliku karastuse selles osas. Selline elustiil näitab minu arvates päris hästi, et kõik juhtub millegi pärast ... ei ole vaja muretseda ja planeerida. Seni kuni natuke raha on kaardil ja mõtted on positiivsed, siis on kõik korras.
Sõit Te Pukesse oli tore nagu uues kohas sõidud ikka. Sõitsin kohaliku nö maaliiniga ja sain pileti kolm korda odavamalt kui muidu. Hostel...no mul ei jagu sõnu. Nii sitases (vabandage mind sõnakasutuse pärast) hostelis pole ma varem olnud. Mõte on kõik hea ... väike koht, suur köök, elutoas suur telekas ja diivanid ning õues grillimiskoht ja isegi mingi peoaia moodi asi. Aga no lihtsalt nii sitane. Veetsin pikalt aega mäkis, et ei peaks hostelis olema. Linn on nii pisike, et siin pole midagi teha ka. Ostsin endale paar õlut, aga need ei maitsenud ka hästi. Õhtu veetsin sakslastega (seal hostelis olid ainult saksa noored, kes ei teadnud korrast ega teistega arvestamisest midagi) telekat vaadates. Maksin ühe öö eest 20 $. Kusjuures kui ma kohale jõudsin siis ma hetke veel mõtlesin, et huvitav kas ma äkki broneerin kohe endale terveks nädalaks voodikoha. Jumal tänatud et ma seda ei teinud. Kusjuures õhtul rääkisin ühe väga nukra saksa tüdrukuga, kes oli netis endale selle hosteli terveks nädalaks bronninud...mul oli tast lihtsalt nii kahju. Plaanisin küll varakult magama minna, et hommik kiiremini tuleks, aga kus sa sellega..sakslased panid pidu ja näiteks otsustasid keset ööd kogu köögi mööbli ümber tõsta. See lohistamise hääl pani terve maja maja värisema. Kella 1 ajal sadasid minu tuppa sisse 3 tegelast...tuli põlema ja kõva häälega rääkima. Oii kurat, kuidas mulle ei meeldi kui mu und segatakse. Algul mõtlesin, et ei ütle midagi, aga kui üks tegelane otsustas oma raske küünarnuki minu voodi peale(nari teine korrus) nõjatada...liig mis liig. Tõusin istukile ja palusin neil viisakalt, aga konkreetselt tasem olla.
Oli alles pidu mu sünnipäeva puhul...keegi noortest sakslastest otsustas mu juubelit nii nii suurelt tähistada, et oksendas öösel. Juhei :D
Aga pm sain mina õppetunni küll sellest päevast...üksi reisides ei ole vaja hostelis endale pikaks ajaks tuba netis ära bronnida ja maksta, sest sa kunagi ei tea, milline see hostel tegelikult on.
Seda sissekannet lõpetasin tegelikult juba Rotoruas, aga sellest et kuidas, miks ja kauaks kirjutan teile homme.
Ütleme nii et päevad pole vennad ja täna on täitsa tore päev olnud :-)
No comments:
Post a Comment