Õunad, õunad ja veelkord õunad.
Ega mul muud väga ei olegi öelda. Vinguda tahaks natuke, sest minu omaette olemist ja omaette reisimist ruineeritakse natuke. Proovin siiski pikemaajalistest reisikaaslastest lahti saada. Eestist tuleb Merka külla, see on supertore ja seda ma ootan väga :-) aga muremõtteid tekitavad siinsed reisikaaslased.
Nimelt oleme hetkel küll siin Hastingsis kindlasti kuni jõuludeni õunapuid harvendamas ja loodetavasti mingi muu töö peal jaanuari lõpuni. Saab paigal olla ja edasiseks reisimiseks raha koguda. Seda edasist reisimist tahaks ma aga üksi teha. Algselt nii plaanis oligi, aga nüüd tuli välja, et Isabelli üks sõber, kes pidi tulema, et sellega on mingid jamad. Täna tööd tehes ütles ta mulle, et peaksime õhtul maha istuma ja plaanid paika panema. Et ta tahaks koos edasi reisida kuni juuni kuuni. Ahmismöhmida?!?! Olin nagu puuga pähe saanud. Algus olin nii segaduses, et ütlesin Ok. Jutu jätkudes ütlesin, et pikki plaane pole mõtet niikuinii teha ja küll vaatame veel. Igatahes pean nüüd mõtlema, et mis ja kuidas, aga kindel on see, et veebruari algusest tahan ma taas üksi reisimist nautida.
Iga päevaga tunnen üha enam, et tahan üksi olla. Ärge nüüd valesti aru saage ... hetkel on kõik korras ja koos elamine ja töötamine toimib hästi :-) . Aga juba varsti saan paar päeva üksi olla. Nimelt tahan jõuludele eelneva nädalavahetuse veeta Wairoas. Plaan on Hastingsist bussiga sinna minna, seal kuskil hostelis ööbida ja siis otsida üles surnuaed, kuhu mu vanavanaisa on maetud. Oeehhh ... mõtlen sinna mineku peale iga päev mitu korda. Tundub nagu mingi päästerõngas hetkel :-) .
Muidu teeme ikka usinasti tööd.
Täna pidime poodi minema peale tööd ja kohe üldse ei viitsinud jala minna. Uurisin naabritüdrukute ( kaks Danielat Tsiilist) käest, et kas nad ei lähe juhuslikult autoga poodi. Nad ise küll ei plaaninud minna, aga andsid meile lahkelt oma auto võtmed :-) . Nii me siis täna Isabelliga oma esimese autosõidu siin tagurpidi liikluses tegime. Tema sõitis poodi ja mina tagasi. Õnneks oli automaat käigukast ja sain rohkem keskenduda vasakus teeservas püsimisele ja ei pidanud vasaku käega käike vahetama pidevalt. Muidu oli ok, aga korra tahtsin küll parklast välja ja paremale keerata kohe :D. Jäime ikka terveks :-)
No comments:
Post a Comment