N-P ehk igast asju toimub ja samas ei toimu ka

Neljapäevast laupäevani tegime usinasti tööd. Laupäeval küll natuke lühemalt, aga kuskil 6 töötundi tuli ikka kokku. Meie järelvaataja Pat (ennist kirjutasin Mat) on nii mõnus mees olnud, et on meile puude eest saadava tasu kõrgemaks saanud ja see valmistab meile ainult rõõmu. Maksud lähevad küll maha, aga hetkel saame kõige vähem 5,8 $ ühe puu eest ja kõige rohkem 6,4 $. Need viimased puud ... ütleme nii, et kui veel pärdikud ka kuskil hüppaksid, siis oleks täitsa dzungel valmis :-) . No ikka selline võsa on seal. Algul tundus, et õunu on roppu moodi ja nende puudega oleme jälle hästi aeglased, aga tegelikult on lihtsalt ulme palju oksi ja lehti ja õunu nii väga palju polegi. Ja kuna meie oskus redeliga maadelda ainult paraneb, siis olime laupäeval isegi täitsa kiired. Pat ja istanduse omanik Ewan on mõlemad meiega rahul. Saame oma esimese palga tuleval neljapäeval ... lubame endale laupäeval kinno minekut siis :-) . Pealegi on tuleval neljapärval Isabelli sünnipäev ka ... küpsetame kooki ja lubame endale natuke midagi head. Ta meile nooruke veel ... saab 20. Ütlen teile ausalt, et tihtipeale tunnen, et mul oleks nagu väike õde kasvatada siin. Kohati on väsitav, aga no ma olin ka kunagi selline. Proovin ennast tagasi hoida ja ei õpeta ... mulle endale see ju ei meeldiks.

Täna ehk siis pühapäeval käisime Napieris. Hommikul eriti mõnusad pannkoogid ja minu enda tehtud imehea chai...ilus algus pühapäevale. Keskpäeval läksime bussiga Napieri. Õnneks läheb buss otse meie teeotsast ja tuleb ka siia samma ... seega ei pea me pikka maad bussi peale kõndima. Bussisõit kestis kuskil 40 minti ... saime eeslinna maju ja parke vaadata. Linna saabudes koperdasime kohe hunniku kruiisilaeva turistide otsa. Neid on siin ikka palju. Esimese asjana läksime juuksurisse ... Isabell tundis, et ta juuksed karjuvad hoolduse järgi. Minu omad vist ka, aga ma ei kuula neid väga. Ehk enne jõule premeerin ennast ... või no enda juukseid. Kuna meie buss tagasi koju väljus alles kell 5, siis jalutasime mööda rannajoont ... ilus rand, aga mitte liivarand ja mitte ujumiseks mõeldud. Liiva asemel on ilusad lamedad nö jõekivid. Need ilusad hallid ümmargused kivid, mida Eestis kalli raha eest aedadesse ostetakse. Rand on pikalt, aga ujuda seal ei saa. Nimelt on paar meetrit peale veejoont järsak ja vee vool on nii tugev, et tõmbab jalad alt ja tagasi randa ujumine on väga raske ja keeruline. Küll aga on rannas palju päevitajaid ja pikniku pidajaid. Ehk läheme meiegi sinna oma jõulupäeva veetma ... jõulud rannas ... tundub endiselt jabur mõte, aga siia sobib kuidagi :-) . Võtsime ette ja jalutasime veel ühe Napieri mäe otsa, kust avanes ilus vaade ookeanile ... taas üks wow moment. Neid ikka jagub. Lõpuks oli aeg koju tagasi minna. Bussijaamas kuulsin kahte inimest eesti keeles rääkimas...mina nendega juttu ei teinud, polnud neile midagi öelda. Isabell imestas, et ma nendega juttu ei teinud.

Ahjaa laupäeval oli ka mingi 5 palline maavärin olnud siin meie juures. Meie sõitsime selle toimumise ajal autoga tööle parasjagu ja seetõttu ei saanud midagi aru. Teised õhtul rääkisid, et asi kestis kuskil 20 sekundit ja oli päris korralik olnud.

Ja siis veel reedel või kunagi oli Aucklandi lähedal tornaado möllanud. 3 inimest sai kuskil ehituse peal surma ja päris paljud vigastada. Pere, kelle juures mina olin, on kõik korras ja terved. Nende maja see ei puudutanud.