E, T ja K ehk tööotsingud ja selle tulemus

Ütleme nii, et esmaspäev ja teisipäev möödusid enamjaolt ainult tööotsingule keskendudes. Käisime ühes istanduste omanikke ja tööotsijaid koondavas ettevõttes, et oma nimed kirja panna ... kui mingil istandusel on töötajaid vaja, siis võetakse nimekirjas olijatega järjest ühendust. Algus tundus ilus, aga siis ütles meiega tegelev naine, et poole päeva jooksul on nende juures käinud juba 70 inimest. Sürr. Tööd on vähe, aga tegijaid palju. Teisipäeva hommikul olime juba suht meeleheitel ja tuju oli alla igasugust arvestust. Kõik asjad ajasid närvi. Isegi see, kuidas Isabell raskelt hingas :D. Õnneks tuli mõistus kiirelt koju ja mõtted said taas värve juurde. Teisipäeval käisime läbi ka Wallyes' vabrikust, kus juurvilju purki pannakse ja igast muu pakendamisega seonduv toimub. Meie hostelist käivad päris paljud seal tööl ja mõtlesime, et no kui midagi muud ei leia, siis võib siin imeilusa looduse ja ilmaga riigis isegi vabrikus töötada. Õnneks aga polnud neil midagi pakkuda ja meie ainuke õlekõrs Ray ( ühe istanduse asjaajaja) oli aina rohkem meie mõtetes. Lõpuks teisipäeva pealelõunal saabus temalt ka positiivne sõnum ... saame tööga alustada kolmapäeva hommikul ja ta võtab meid 7:30 peale. Ohhhh te ei kujuta ette kui õnnelikud me Isabelliga olime kui see sõnum tuli :-) . Huilgasime ja kallistasime ... naeratus ei tahtnud pikka aega näolt ära minna. Nii hea tunne oli. Lõpuks saab midagi kasulikku teha ja mingisks ajaks saab turismitamisest ka pausi pidada.

Kolmapäev siis suundusime 7:30 Ray autoga istandusse, mis asub meie praegusest kodust kuskil 10 minuti autosõidu kaugusel. Istandus on suur...no ikka suur. Meie tööks on nüüd kuni jõuludeni kindlasti õunapuude harvendamine. Eemaldame väiksemad ja teeme ruumi suurematele ... et need ikka ilusaks suureks ja mahlaseks saaksid kasvada. Puud on kõrged ja pool ajast tuleb tööd teha 2 meetri kõrgusel redeli otsas kõõludes. Esimeste puude juures oli see redeli otsas kõõlumine üpris kõhedust tekitav, aga iga järgmise puuga tuli kindlustunnet juurde. Tänased viimased puud läksid juba päris ladusalt. Meie istanduses töötab hetkel kuskil 10 inimest koos meiega ja kõik peale meie on üks suur maoori pere, kes seal igal aastal käib. Hea, positiivne ja motiveeriv õhkkond valitseb seal. Taustaks tuleb kellegi autost jõulu laulud ja iga teise puu juures laulab või vilistab keegi kaasa. Iseenesest on see jabur kui päike kõrvetab ja harvendad õunu ja siis kuuled kuidas jõuluvana tuleb linna. Aga samas jälle tore :-) . Tööd on palju ja niisama passimiseks aega ei ole ... ongi parem kui süvened täiesti töösse ... läheb kiiremini. Kiirus on aga oluline, sest makstakse harvendatud puu eest. Üks puu on 4,8 $. Harvendamine käib nö veergude kaupa ... ühes veerus on u 50 puud,mis on jagatud kuskil 7 nö laheks nagu meie, harvendajad, seda kutsume. Meie töötame Isabelliga kahekesi ühe veeru peal...üks ühelt poolt puud ja teine teiselt poolt ... tundub kõige parem moodus. Nii hoiame? Eineteist motiveerituna ja tempo üleval. Kuna aga puud on suht suured ja võimsad, siis kogu protsessi juures on kõige raskem redeleile õige koht leida okste vahel, et saaks üles ronida ja ladva kallal tööd teha. Aga nagu ikka, siis kõik saab ühel hetkel selgeks. Olime algajate kohta päris tublid ... puhastasime kahekesi kokku kuskil 26 puud. Mat (nö järelvaataja) ütles, et algajate kohta oleme tublid ja istanduse omanik jäi ka keie tööga rahule. Haltuurat ei tee ja nii toredatele inimestele ei tahagi külma teha. Tuleb välja, et enamus teisi rändureid teeb istandustes haltuurat, et rohkem raha saada. Muide Mat on eriti muhe mees ... vanuses kuskil 70 ringis ja teeb seda tööd niisama hobi korras...et ennast lihtsalt tegevuses hoida. Varasemalt töötas kuskil kontoris. Väga sõbralik aja abivalmis. Käis keid ikka kontrollimas ... et kas joome vett ja kas kasutame päikesekreemi. Kõige lõpuks, kui ta kuulis, et meil pole kindlat transport istandusse ja tagasi koju, siis ta pakkus välja, et võtab meid ise igal hommikul peale :-) . Nii armas temast. Muidu oleks me sinna kas jalutanud ( mitte parim variant) või siis rattad rentinud. Nüüd aga saime hoopis parema lahenduse. Kuna Mat aga ei taha kütuseraha ega midagi, siis mõtlesime, et kui me siin leiba ja muid häid asju küpsetame, siis saame talle hoopis neid viia :-) .

Igatahes esimene tööpäev läks hästi. Kokku 8 tundi istanduses ... kokku kuskil 40 minutit pausi ja peab tunnistama, et aeg kuidagi lendas. See on ainult tore.

Peale tööd koju jõudes oli aga mõnus väsimus sees ... natuke lebotamist ja siis süüa tegema. See 8 tundi füüsilist tööd teeb inimese ikka näljaseks :-) . Nüüd aga tuleb igal õhtul nii palju süüa teha, et saaks järgmise päeva lõunasöögi ka.

Nüüd kolmapäeva õhtul istume nö wifi-majas, kõhud täis ja väsimus keres. Aga peamine on see, et tuju on hea :-)

Ehk teen ühel päeval pilte ka siinsest elamisest ja istandusest.

Olge mõnusad.