Meie tööpäevad algavad istanduses tavaliselt kella poole kaheksa ajal hommikul ja lõppevad kuskil kella 4 ajal. Kõige parem aeg töötamiseks on ilmselgelt enne kella 11. Peale seda on puhas põrgu...kasutan küll kreemi ja puha, aga ikka põleb nägu ära. Eks see tolm ja higistamine aitab kõik naha ärritusele ju kaasa. Igatahes proovime me kõige kiiremat tööd teha enne lõunapausi, peale seda on tunne nagu käed liiguksid aegluubis.
Lõunapausi ajal saigi ühel meie tavapärasel nö väikesel koosolekul (loe:lebotamine puu all) otsustatud, et keegi sõidab peale tööd poodi õlle järgi. Kuidagi sain mina väljavalituks. Sain kasutada meie hosteli ühte tasuta kasutamiseks mõeldud ratast. No selle rattaga sõitmine on alati kaheldava väärtusega sõit ... kunagi pole päris kindel, et kas jõuad soovitud kohta ikka pärale ka ... vb kukub enne sadul ära või tulevad pedaalid lahti vms. Uskuge mind, see ratas on nii viimase piiri peal kui üldse olla saab. Aga hetkel veel sõidab :-) Igatahes õlle järgi ma sõitsin. Poes aga tuli mulle meelde, et olin oma passi koju unustanud. Siin nimelt meie autojuhiload ja id kaart ei sobi tõestamaks, et oled üle 18 eluaasta. Peame näitama passi ... kannan ma jee oma passi pidevalt kaasas. Isegi kaks dokumenti korraga ei sobinud neile. Mis seal ikka läksin järgmisse poodi ... india poistel oli vist minust nii kahju ... kurtsin neile, et teises poes ei müüdud ja et mul pass kodus jnejne. Lõpuks olid nõus ja sain oma õlled kätte. Oiii kui hea see külm õlu oli peale pikka ja väsitavat päeva. Ise olin ka üllatunud, et kui väga ma seda nautisin.
No comments:
Post a Comment