Tänane hommik oli organismi jaoks nagu suur üllatus. Keha arvas, et on pühapäev ja et saab peale kuut tööpäeva magada natuke pikemalt ja rahulikult vaba päeva veeta, aga ei. Äratus ikka kella 6 paiku ... täna oli siinoleku aja kõige raskem ärkamine. No silmad lihtsalt ei tahtnud avaneda ... hommikune jooga aga äratas organismi natuke üles.
Istanduses oli täna poolik päev ... lõpetasime juba kella poole 2 ajal. Harjumatu oli nii vara koju jõuda. Taaskord segased signaalid organismile.
Pam oli maoori poistelt (Shae ja Rima) saanud kutse õhtul välja minna. Meie Isabelliga saime kiirelt osaks plaanist. Alustasime oma väikest puhkust veiniga ja juttudega maast ja ilmast. Aeg liikus veidralt ja maooride teise ajaarvamise tõttu muutus meie ootamine juba veidraks ühel hetkel. Algselt oli plaanis, et poisid tulevad meile järgi ja läheme nende juurde ... seda kella 5 ajal. Seda aga ei juhtunud ega juhtunud. Lõpuks me välja ei jõudnudki ja Shae jõudis hoopis meie juurde südaöö paiku :-) . Selleks ajaks oli mõned väikesed õlled ka joodud ja tuju kõigil hea. Maooripoiss Shae on meie töökaaslane siis ... nii humoorika jutuga, et ühel hetkel olid minul ja Pamil kõhud naermisest juba valusad. Nalja sai palju ja pean tunnistama, et mulle meeldis see hostelis jauramine rohkem kui kuskil linnas seiklemine. Väljas sadas kerget seenekat ja istusime vihma varjus ... nautisime õlut, vihma, meeldivat seltskonda ja mõttes järgnevad vabad päevad. Osaks meie seltskonnast oli ka veel üks kanada tüdruk Shaseint ( enam kui kindel, et kirjapilt on vale). Temaga jutustasime kella 3ni oma vendadest, reisimisest, töötamisest ja muust maast ja ilmast. Tore kui sarnased inimesed üksteist hostelites leiavad.
Kell 3 tundus aga tõesti viimane aeg magama minna ... no ei jaksa enam nii kaua. Isegi olin üllatunud et nii kaua suutsin üleval olla :-)
Mingit jõulutunnet pole endiselt. Küll aga on kuusk meie hoovis ehitud ja jutud jõulu õhtusöôgist üha sagedasemad.
Lumi ja pakane ei tule kuidagi silme ette.
No comments:
Post a Comment