Esmaspäev ehk aastavahetus

Meil olid aastavahetuse jaoks väga ebakindlad plaanid ... nii see läheb, kui autot ei ole. Jube keeruline. Igatahes oli algselt plaanis suurema seltskonnaga kuskile randa minna ja seal terve öö veeta. Kuna aga Napieris toimus mingitsorti üritus esinejate jmt, siis osa rahvast otsustas ikka sinna minna. Meil oli aga selge, et me tahame Pamiga minna kuskile hostelist eemale ja mitte Napieri :-) . Isabell läks Napieri ja pidutses seal mingite saksa tuttavatega. Sai endale muide hostelis toakaaslaseks väga purjus eesti tüdruku. J pidi aga kahjuks tööl olema ja ei saanud meiega liituda.

Pealelõunal hakkas hostelis sebimine pihta ja mul tekkis kuidagi nukker tunne ... iga aasta on ikka mingid plaanid, et kuidas aastavahetust veeta ja see aasta siis selline virvar. Ühel hetkel liitusime prantslastega, kes oma õhtusööki valmistasid. Nautisime õlut ja seltskonda. G tahtis küll prantslastega õhtusöögi ära süüa ja siis randa minna, aga nagu me teame, siis prantslased söövad hilja ja aeglaselt. Ühel hetkel sai G ka sellest aru ja kella 11 ajal õhtul suundusime Waimarama randa. Seltskonnaks siis Gunnar, Pam, mina ja üks kohalik Selwyn. Viimane oli ennist meie naaber...ilmselt olen temast ka kirjutanud juba eelnevalt. Igatahes ei viitsinud Selwyn ka hostelis passida ja mulle sobis see hästi ... ei pidanud mikrobussi põrandal sõitma ja sain öösel koju tagasi. Randa kohale jõudes jäime kohe parklasse pidama ... suur kuu, mis meile näkku vaatas, kohe sundis maha istuma ja vaatama. Rahvast oli suhteliselt palju ja möödujad olid kõik väga sõbralikud. Saime enda seltskonnale veel lisa ... kaks kohalikku noort liitusid meiega. Imestasid, et miks me sellisesse kohta aastavahetuseks tulime ja arvasid, et Eesti on väljamõeldud nimi :-) . Otsustaval hetkel jalutasime muusika suunas edasi ... keegi ei teadnud täpselt, et kus ja kas üldse midagi on. Aga paar minutit enne südaööd jõudsime kellegi tahahoovi, mis oli aastavahetuseks lahkelt väikeseks kontsertiplatsiks muudetud. Lava koos mingi kohaliku bändiga, palju rahvast ja rannast eraldas ainult väike kivide virn. Seisime seal .... ühel pool lava ja naeratavad inimesed ja teisel pool hiigelsuur kuu, mis vee pinnalt vastu peegeldas. Hetk, mida ei taha kunagi unustada. Südaööd tuli nagu ikka ... loeti sekundeid ja seejärel hea uue soovimine. Ühel hetkel istusime P'ga seltskonnast natuke eemal ja olime samal arvamusel, et seda hetke tahaks nii selgelt mälestustes hoida kui saab. Olin sellel hetkel ülimalt õnnelik :-) . Jalutasime mööda randa auto juurde tagasi. Pole paha aastavahetusel paljajalu rannas kõndida ja sooja nautida :-) . Ajasime veel auto juures juttu ja kuskil peale 2 liikusime Selwyniga hosteli poole tagasi. Ajasime mõnusalt juttu ja sain ühte inimest taaskord natuke rohkem tundma õppida. Selwyn on meie hostelis kõigile nagu isa eest ... alati vaatab, et kõik oleks ok. Alati kui keegi kuskile hostelist mõneks õhtuks eemale läheb või kohalikega suhtleb, siis Selwyn tuletab meelde et niipea kui mingi jama on, siis võib talle helistada ja ta tuleb appi. Turvatunne.

Tagasi hostelissd jõudes istusin veel tsehhi poistega mingi aeg koos ja ajasin juttu. Alkoholi oli mõõdukas koguses ... vähemalt meie seltskonnal. Osa meie maja seltskonnast aga ei suuda aastavahetusest väga midagi meenutada. Ikka juhtub ja eks ma isegi tean seda tunnet. Mul on õnneks mõistus koju jõudnud. Loodame, et ta enam ei lahku.