Koju jõudes oli mul ilmselgelt uinakut ja oma aega vaja. Selleks on õnneks meie tuba ideaalne. Keegi siin niisama aega ei veeda ja kõik saavad aru, et kui mind kuskil väljas liikumas ei ole, et ju ma siis olen oma toas ja tahan oma aega.
Õhtul läks P koos G ja teistega kalale ... kuskile hosteli lähedale. Mul polnud väga kalatamise isu. Jäin koju ja kui J ühel hetkel koju jõudis siis läksine temaga koos hoopis Cape Kidnappersi suunas. Tal on seal üks perekonnatuttav suvitamas ja tahtis sinna lihtsalt täna külla sõita. Teel sinna käisime läbi J töökohast. Töötab ta ühes uhkes veiniistanduse restoranis. Sisse ei hakanud minema, sest polnud vastavalt riides ... tegemist väga peene kohaga. Aga kujutasin ette, et seal viinamarjade vahel terrassil istudes ja päikeseloojangut vaadates oleks eriti mõnus aega veeta. Meiesuguste reisijate jaoks aga ilmselgelt liiga kallis koht. Lõpuks jõudsime Cape Kidnappersi juurde. See on koht, kus linnud nimega gannets septembrist aprillini pesitsevad. Jalutuskäiku peab korralikult planeerima ... tuleb jälgida tõusu ja mõõna, sest jalutuskäik on mööda randa ja on paika pandud kindlad kellaajad, et kuna on viimane aeg lindude poole jalutama hakata ja millal on viimane aeg hakata tagasi tulema. Kuna meie läksime sinna kella 8 ajal õhtul, siis jalutasime kõrge tõusuga ainult natuke mööda randa. Küll ma sinna tagasi lähen :-) . Aga seal samas rannas oli ka J perekonnatuttav, kelle juurest me läbi käisime. Üks väga positiivne üle keskea naisterahvas. Olgem ausad, ma võiks küll vanaduspõlves terve suve karavanis elada ja terve päeva ookeanivaadet nautida ja lainemüha kuulata. Ei kurdaks kohe üldse.
No comments:
Post a Comment